![]() |
![]() |
Tahate 2011 kokkuvõtet? See oli üks eriliselt Ameerika mägede aasta - need kõrged kohad olid nii kõrged ja kui läks madalale, siis ilmselt ma nii sügaval polegi iialgi olnud. Aga ilmselt on see elu - asjad mida muuta ei saa.
Selleks, et minu viimane noorena alustatud aasta tuleks hea, leidsin hea idee. 101 asja, mida sel aastal teha. Nimekiri on sügavalt personaalne ja ei peegelda minu arusaamist ühiskonnast.
Mu uus põhimõte on inspireeritud sellest pildist:
Ma olen olnud väga hea kodanik - mu deklaratsioon on täidetud, riigikogu valimistel on osaletud ja presidendi vastuvõtu koos kontserdiga olen ma ka ära vaadanud. Lisaks sõin tänasel sünnipäeva/vabariigi aastapäeva tähistamisel lambaliha peedi ja mulgipudruga, hernesuppi ja kamavahtu. Kiluvõileivad olid ka laual, aga nii kaugele ma siiski veel ei jõudnud, jäid homseks.
Sünnipäevaks sain ma lennupiletid Londonisse. I like.
Asjad mis talvel on pahad:
Ajaloo huvides olgu märgitud, et minu senise elu kõige kohutavam kogemus on saanud teoks. Tarkusehamba eemaldamine juhul, kui sa oled õnnistatud eriliselt tugevate ja kangete hambajuurtega, ületab minu raamatutes kõik sünnitamised ja muu jama. Kuigi ma pole paistes ja muidu ka on täiesti talutav olla, on mul üks suur mure - ma ei saa närida. See tähendab jogurtit põhiliselt mu jaoks. Ja kartuliputru lõunaks. Homme ehk saan süüa ka pisut püreesuppi. Aga see kõik on muutunud täiesti tähtsusetuks pärast seda, kui ma avastasin, et ma võin täiesti süümekateta süüa hommikuks (ja lõunaks)(ja õhtuks) kakaokreemi. Seda ei pea närima! Ja see maitseb paremini kui kartulipuder.
Dakil oli inspireeriv teema. Pulli pärast võiks ju vaadata kas ma faktide järgi olen ka ideaalne, kuigi ma ju tean küll, et olen parim naine ever :D Noh, enda jaoks vähemalt, aga see ongi ju kõige tähtsam?
Ideaalne naine:
See on ikka täiesti võiamtu, kuidas vahepeal lihtsalt ei ole võimalik mitte midagi teha, ilma, et koguaeg tahaks midagi muud teha.
Ja üldsegi ei saa aru, mis õudsas töö-tall-kodu rattas ma olen. Kodus siis saan olla nii umbes 10 tundi, ülejäänud kulub nende eelneva kahe ürituse peale ära. Õnneks, ma ütlen, õnneks, on see nädalavahetus vabaks planeeritud igasugu asjadest. Välja arvatud laupäevane võrkpall ja hea ilma korral pühapäevane lumelauatamine. Ülejäänud aeg kulub raudlaks luuserdamisele. Ja no kui ma olen hea laps, siis võibolla ma proovin teha pavlova kooki. Ülejäänd, ausalt, on vaba.
Kui just ei lähe kehvasti ja ma tervet nädalavahetust tööl ei passi hoopiski. Sest tegelt ka, kui ma neljapäeva hommikul saan mängu, siis ilmseltgelt on seda vaja juba reedeks ju. Ja ma kahtlustan, et ma reedeks seda valmis ei saa, ja siis järgmine aeg on esmaspäeva hommik. Siis lendavad kõik pavlovad ja lauad ja võrkpallid vastu taevast. Muidugi, kui ma hetkel teeks mängu, mitte ei blogiks siin oma hinge välja, siis ehk annaks ühtteist päästagi. Aga noh, läheb nagu läheb.
Panen siia enda jaoks pavlova retsepti ka, et koduses arvutis käpelt üles leiaks.
Ja videoõpetus ka.